Kahe aasta eest valiti Tartu UNESCO kirjanduslinnade hulka.  Eduka taotluse koostajana on mul eriti hea meel, et see pole jäänud pelgaks ilutiitliks, vaid linnas ja linnaeelarves on tõesti rohkem näha kirjanduse väärtustamist (kirjanike kooliesinemiste tasud, linnakirjaniku stipendium, residentuuriprogramm jne). Tartu linn on asunud toetama ka Kirjanduse Maja renoveerimist ja kirjandussündmuste programmi.

 

Ometi tajun, et oleme alles nende protsesside alguses ning varasemate kirjanduslinnade kogemus näitab, et esimeses tuhinas saavutatut pole arukas kohe enesestmõistetavaks pidama hakata. Linnaga tehtud kokkulepped ja rahastuskavad vajavad sissetöötamist ja laiendamist. Seetõttu loodan teie usaldusele, et veel kolme aasta jooksul EKL Tartu osakonna esimehena jätkata.

 

Eesmärgid 2017-2020

 

  • Kirjanike, literaatide ja korraldajate töö väärtustamine.

Meie maja kirjandussündmuste kava tiheneb üha – teisipäevad on mitu kuud ette broneeritud, üha enam soovitakse kirjanduses kohtuda ka teistel õhtutel. See tähendab vajadust nii Tartu linna kui Eesti Kultuurkapitali suurema toetuse järele, et esinemis- ja korraldamishonorarid suudaksid elukallidusega sammu pidada. Kirjanduslinna tegevuste raames on kasvanud nii kohalik kui rahvusvaheline huvi Tartuga seotud kirjanike ja tekstide järele – on vaja kindlustada, et needki esinemised ja avaldamised saaksid meie tingimuste kohaselt tasustatud.  Betti Alveri kirjanduspreemia ja Tampere loomemaja stipendium on järjest kasvanud, tahan neid hoida vähemalt samas mahus.

 

  • Majasisene koostöö. Pean suureks väärtuseks seda, et Kirjanduse Majas on esindatud kogu Tartu kultuuriline mitmekülgsus traditsioonidest subkultuurideni – see äratab huvi ja elevust ka väljaspool Eestit. Nende erinevate tavade ja olemisviiside klapitamine nõuab tarkust ja taktitunnet – ka hoidumist liigsest sekkumisest, ent samas sõbralikku nõudlikkust, hea nõuga ja meie võimalustega toetamist. Meil on mitmeid ettevõtlusriskidega majulisi: Ilmamaa, Utoopia, Arhiiv. Senine kogemus kinnitab, et rasketel aegadel vajavad nad eeskätt konstruktiivseid lahendusi ja suuremat kaasatust maja programmi – siis tuleb ka paremate aegade tasu. Ka Värske Rõhk, kirjastus Elusamus ja Eesti Kirjanduse Selts on olnud tänuväärsed osalised maja programmi ja igapäevase õhkkonna kujundamisel. Kirjanduslinna administreerijana vajab EKS meie tuge ja suhtlusvõimekust, et nii linnas kui riigis oma tegevusele suuremat ja stabiilsemat rahastust leida ning kujuneda ka maja haldamisel võrdväärseks partneriks.

 

  • Kirjanduse Maja renoveerimine. Linnaeelarve toel on valminud uus välistrepp, uuendatud fassaadi ja piirdemüüri, osaliselt välja vahetatud küttesüsteem. Järgmisel aastal on peamiseks tööks küttesüsteemi remondi lõpule viimine, ent remontida tuleb ka maja katust, restaureerimist või väljavahetamist vajavad saali toolid; kaugemas perspektiivis peaksid ka pööning ja siseõu kuuluma maja õdusasse kultuuriruumi.

 

  • Tartu Euroopa kultuuripealinnaks 2024. On juba kindel, et selle tiitli saab taas ka üks Eesti linn; valik tehakse 2019. aasta lõpuks. Kirjanduslinna protsessi järel on Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond ja kogu Kirjanduse Maja taotluse koostamises väga teretulnud ning meil avaneb palju uusi võimalusi kirjanduse edendamiseks ja kirjarahva elujärje parandamiseks.

 

Teie kõigi hea nõu ja pöörased ideed on teretulnud ning loodan ka muredele leida lahenduse.

 

 

Lugupidamisega

Berk Vaher